Esimene lumi

Esimene lumi ja kohe ikka mõnuga ja nii, et sai alustada lumekindluse ehitamist. Reedel, ei tulnud Rasmus selle pärast isegi issiga lasteaeda tiigrite isadepäeva peole, vaid jäi koju lumekindlust meisterdama.

Isadepäevapeod olid sel aastal väga lahedad. Koolis oli issidega koos mitu "tundi" : kehaline kasvatus, loovus (muusika) ja kunstitund. Issi kommenteeris kehalist kasvatus: "Andke aga meestele laste mängud kätte ja nad lähevad hulluks!" Väga lahe oli ennast taas lapsena tunda ning tunnist osa võtta, kehalises teatevõistlusi teha (meie võistkond võitis 4-st võistlusest 3 :) ), õpetaja sõna kuulata ning üritada vait püsida, kui selleks korraldus antakse, ja maalida. Tuleb tunnistada, et peale päris maja ja muude detailide, mis maja juurde kuuluvad, ei ole ma midagi muud värvinud ning maalimispintslit käes hoidnud.

Lasteaia peoga tegid linna elektri eest vastutajad triki. Nimelt lülitasid nad aastaid pimedana seisnud lasteaia hoovis kõik laternad särama ja pimedasse hoovi planeeritud seiklusmäng taskulampidega sai hoopis teise näo. Sellele vaatamata oli koos lastega mööda lasteaia hoovi ringi joosta ülimalt lahe. Neile oli territoorium ju tuttav ning nad teavad sellest aiast iga viimast kui meetrit, samas meil, isadel, avastamist küll ja küll, eriti viimastel aegadel, kui muudatusi lasteaias toimumas pidevalt. Taas tuleb tunnistada, et olime võitjate tiimis, jeeeee!!! Kuna samal päeval oli maha sadanud ka värske lumi siis oli lahe koos lastega ka lumesõda pidada :D

Kui me peolt tagasi jõudsime oli Rasmusel juba päris pirakas kindluse vundament valmis veeretatud. Täna, st teisipäeval tuli uus lumi ja kindlust sai laiendatud ja ehitatud peale ka teine korrus.

Pühapäeval käisime perega Laulasmaal isadepäeva tähistmas. Ema oli valmistanud suure pardiprae ning keele allaviivad pirukad. Kui kõht täis pargitud suundusime koju ning ema pakkis veel kotiga pirukaid kaasa. Koju jõudes ei läinud palju aega kui kott pirukatest tühi oli. Nii head olid need.