Sügis-swing 2009

14.septembril toimus Tartus Athena keskuses järjekordne lindy hopi tantsuvõistlus. Seekord siis vanemad vennad Rasmus ja Kristjan Henri pidid pealt vaatama, kuidas nooremad - Robin ja Karl Erik võistlustulle astusid.

Eelmisel aastal oli sama lugu, et haigused kimbutasid ja hulk tegemist oli tantsupaaride komplekteerimisega. Lisaks muidugi veel mõne noormehe isiklikud sümpaatiad ja antipaatiad - Robin ju keeldus ühe tütarlapsega tantsupõrandale minemast. Keegi ei uskunud, et ta sellise triki teeb ja lihtsalt tüdruku põrandale üksi jätab. Sirli siis kabetas hoo pealt poisid-tüdrukud ringi ja tants võis alata.

Seekord siis saime ka vahetult enne võistlusi eelmisel päeval teada, et Robini kaunis partner Laura on haige. Kiire kõne Sirlile, et mis nüüd teha. Robin ju kangesti ootab ja vaja ju oma medalite kollektsiooni täiendust saada. Sirli leidis Robinile Tartust tüdruku ja reede õhtu kuluski neil tantsu järjekorra õppimisele.

Oligi käes laupäev. Vanaisa tuli hommikul meile ja koos sõitsimegi Tartusse. Mina läksin Robiniga kohe Athenasse registreeruma-riietuma ja uue tüdrukuga tutvuma. Mirell oli tubli ja julge türdurk. Robin kohe teda avasüli kallistama ei jooksnud, pigem piidles silmanurgast. Aga Mirelli see ei heidutanud, kõndis aga vapralt Robinil järel kuni kutt üles soenes. Edasi polnud enam muret. Robin jälgis ise millal nende kord on tantsima minna, läks võttis aga tüdrukul käest kinni ja põrandale.

Mida tants edasi, seda kindlamaks ja vabamaks lapsed läksid. Edukalt rühiti poolfinaalini.

Voorude vaheajal otsiti aga välja oma lemmikud - bakuganid :)

Kuna võistlesid ka suured siis ei jõudnud me autasustamist ära oodata ja sõitsime enne seda kodu poole. Meid ootas Kaie juures kuum saun ja mõnus õhtu. Koju jõudsime alles peale kella 1 öösel ja üllatus-üllatus - posid magasid seekord lausa kella 10-ni.

"Keegi ei käsuta minu elu üle!"

Et kõik algusest peale ära rääkida siis peame alustama eelmise neljapäeva õhtust. Rasmusel oli õhtul trenn ja kui me kella 8 ajal koju jõudsime, vaatasime koos üle tema koduseid ülesandeid. Ta oli tol õhtul kuidagi väsinud ja paar täiendust, mis vihikutesse olid vaja teha ajasid teda porisema. No on ju keeruline väsinud olekus kirja panna emme-issi ametinimetusi, eriti kui veel on selline raske: LENNULIIKLUSTEENINDUSE JA LENNUVÄLJADE OSAKONNA JUHATAJA! Aga vähemaga, lihtsalt osakonna juhatajaga Rasmus nõus ei olnud.

Ja siis avastas veel emme, et poisil oli eesti keele vihikusse ühe harjutuse alla kirjutatud: "LOHAKAD TÄHED!" See oli viimane piisk Rasmuse karikasse ja sealt hakkas tulema, et õpetajal ei ole õigus ja tema kustutab selle ära ja ei tea mis kõik veel. Püüdsin temaga ikka asja arutada ja ei lubanud kohe kustukummiga vihikut nühkima hakata. Selge see, et kriitikat ei ole just kerge alati vastu võtta.

Vaidlemise ja seletamise peale läks hulk aega. Vahepeal saatsin juba Robini pesema ja riietuma aga Rasmusega ei tahtnud see koolitöö kuidagi lõpule jõuda. Tipnes see sellega, et ta lubas riidesse panna ja prügikasti elama minna !!! Seda kuuldes oli Robin ikka täiega ehmunud ja vaatas mulle suurte silmadega otsa.

Lõpuks saime Rasmusega siiski kokkuleppele, et ta võtab uue vihiku ja kirjutab teksti uuesti. Nii ta siis mul seal kella poole 10 ajal vihikut ümber kirjutama hakkas. Kirjutamine rahustas ta lõpuks maha. Kui ta oli natuke aega pusinud, ütlesin talle, et ega ta ei pea seda homseks tegema ja võib rahulikult magama tulla. Sellega oli ta nõus, palus mul ainult ennast hommikul varem äratada, et jutt lõpuni kirjutada.

Hommikul, enne tunde, nägi Silvia kuidas Rasmus klassi ukse taga põrandal hoolega vihikusse tähti maalis. Aga ega siis selliselt kirjutatud tähed just suuremad asjad ei olnud. Tuli koju ja hakkas jälle pihta kustutamine ja uuesti kirjutamine.

No ja kui issi kuulis, et on olemas veel kuskil vihik õpetaja kommentaariga tähtede kohta, siis tuli uus uudis: Rasmus peaks ikka vigade paranduse tegema samasse vihikusse! Ja selle peale siis sai Rasmusel mõõt täis ja ta purtsatas: "Keegi ei käsuta minu elu üle!"

Lõpuks ikka saime Rasmusega asjad sirgeks räägitud ja ta kirjutas rõõmsalt harjutuse uuesti.

Maaarti, Maaaarti

Mh, eile oli selline lugu, et meie kutid ei käinudki marti-jooksmas. Nädalavahetus oli tihe külas käimistest ja ei saanud ettevalmistusi teha ega laule-tantse harjutada. No ja siis arvas Rasmus, et tema ikkagi ei taha minna. Hea küll, ega siis midagi. Varusime omale komme ja jäime siis ise marte ootama. Ja nad tulidki - kobin ukse taga ja vahvad mardid laulsid meile mitu laulu.

Täna lasteaias käisid tiigrid puhhidele Marte tegemas. Robin oligi hommikul väga õnnetu, et tema oleks ikka eile tahtnud minna marti jooksma. Ehk siis see lasteaia marditamine natuke kompenseeris seda. Põhiline oli muidugi see kostüümi valik. No kujutage ette - noormehele ei sobinud ükski rahvuslik vöö mis ma talle vammuse peale pakkusin. Lõpuks avastas ta oma judo vöö, sellega ta siis täna läkski.

Kõik toimetused tänaseks tehtud. Perega vägev lumesõda maha peetud ja kindlust ehitatud, Robin pesi oma salli, Rasmus tõi puid ja nüüd lugesime doktor Dolittlest ühe loo. Head ööd :)

Start sünnipäevale

Laupäeval käisime Valtus Gerda sünnipäeval. Vahva, et natuke aega õnnestus meil isegi koos Kaie ja Janekiga laua taga istuda, enne kui nad kõrval külla esinema läksid. Silvia ja Grete läksid neile igaks juhuks kaasa, et publikuhulgale massi omalt poolt juurde anda.

Et posid olid jõudnud juba hommikul kodus õues lumes möllutades riided märjaks teha, siis otsis Karin kapist varupüksid välja ja saidki lapsed Valtu vahele lumesõda mängima minna. Senikaua said ka suured inimesed arvutile ligemale ja Karin näitas Gerda võimlemiskava videot. Täitsa lahe, kuidas üks kava sünnib, muusika ja kostüümid ja muidugi see idee.

Lisaks Gerda sünnipäevle alustasime pihta ka Rasmuse sünnipäevaga. Karini pere kinkis Rasmusele dinosauruse muna, mis nüüd meil siin kodus tasapisi koorub.

Esimene lumi

Esimene lumi ja kohe ikka mõnuga ja nii, et sai alustada lumekindluse ehitamist. Reedel, ei tulnud Rasmus selle pärast isegi issiga lasteaeda tiigrite isadepäeva peole, vaid jäi koju lumekindlust meisterdama.

Isadepäevapeod olid sel aastal väga lahedad. Koolis oli issidega koos mitu "tundi" : kehaline kasvatus, loovus (muusika) ja kunstitund. Issi kommenteeris kehalist kasvatus: "Andke aga meestele laste mängud kätte ja nad lähevad hulluks!" Väga lahe oli ennast taas lapsena tunda ning tunnist osa võtta, kehalises teatevõistlusi teha (meie võistkond võitis 4-st võistlusest 3 :) ), õpetaja sõna kuulata ning üritada vait püsida, kui selleks korraldus antakse, ja maalida. Tuleb tunnistada, et peale päris maja ja muude detailide, mis maja juurde kuuluvad, ei ole ma midagi muud värvinud ning maalimispintslit käes hoidnud.

Lasteaia peoga tegid linna elektri eest vastutajad triki. Nimelt lülitasid nad aastaid pimedana seisnud lasteaia hoovis kõik laternad särama ja pimedasse hoovi planeeritud seiklusmäng taskulampidega sai hoopis teise näo. Sellele vaatamata oli koos lastega mööda lasteaia hoovi ringi joosta ülimalt lahe. Neile oli territoorium ju tuttav ning nad teavad sellest aiast iga viimast kui meetrit, samas meil, isadel, avastamist küll ja küll, eriti viimastel aegadel, kui muudatusi lasteaias toimumas pidevalt. Taas tuleb tunnistada, et olime võitjate tiimis, jeeeee!!! Kuna samal päeval oli maha sadanud ka värske lumi siis oli lahe koos lastega ka lumesõda pidada :D

Kui me peolt tagasi jõudsime oli Rasmusel juba päris pirakas kindluse vundament valmis veeretatud. Täna, st teisipäeval tuli uus lumi ja kindlust sai laiendatud ja ehitatud peale ka teine korrus.

Pühapäeval käisime perega Laulasmaal isadepäeva tähistmas. Ema oli valmistanud suure pardiprae ning keele allaviivad pirukad. Kui kõht täis pargitud suundusime koju ning ema pakkis veel kotiga pirukaid kaasa. Koju jõudes ei läinud palju aega kui kott pirukatest tühi oli. Nii head olid need.

Tarkuseterad

Robin rääkis oma muljeid logopeedi juures käimisest. Talle oli antud seal jutukesi lugeda ja arutatud ilmaasju. Uurib siis kutt emme käest: "Kas sa tead millest bensiini tehakse? Ma räägin sulle. Mere põhja tehakse auk ja võetakse fantat. See viiakse bensukasse ja tehaksegi bensiini!"
Selle "fanta" juures ta siiski korraks takerdus aga korrigeerisime fanta naftaks kui ta bensiiniteooria oli ära rääkinud ;)

"Ja kui logopeed küsis, kuidas pannkooke tehakse, siis ma ütlesin, et taignast!" :)

Kuna jutt juba nii targaks kiskus siis arutles ka Rasmus. "Kui terves maailmas ei ole enam eletrit siis ei saa hübriidautod ka sõita kui neil bensin otsa saab!"

"Midagi jubedat..."

Halloween, kõrvitsad ja jubedad tegelased. Rasmusele ja Robinile saabus kutse: Nõiad Rasmus ja Robin võtsid oma lennumasinad ja põrutasid pidusse :)

Voolab ojadena

Poiste sõpradel Merilil-Erikul ning nende emmel ja issil on olnud sügisesed kiired toimetamised. Nende perel on suur õunaaed ja sel aastal oli eriti hea õunasaak. Ka Rasmus ja Robin jõudsid kahel korral neile appi õunu korjama ja mahla keetma. See oli täitsa põnev minulgi - pea iga puu oli ise sorti ja ise maitsega - mmmm :)

Ja siis läks kodus mahlakeetmiseks. Issi arvas, et äkki teha ka siidrit ja kutsus Harry appi siidritegemise kunsti uurima ja teostama. Erinevates kanistrites olid erimaitselised mahlad.

Mehed valisid siis välja nende arvates kõige sobilikuma ja pandigi jook käima.

Pruudijaht ja rehvivahetus

Eile võttis Karin Rasmuse ja Robin, Silvia ja Grete ja tulid vaatama Kuljuse 60. juubeli kontserti "Pruudijaht". Kontsert toimus Solarises. Me keegi, ei olnud veel seda kontserdisaali külastanud. Minul õnnestus seekord näha vaid lavatagust. Turvameetodite keerukuse tõttu me saali ega fuajeesse ei pääsenud. Aga saal oli uhke ja suur küll.

Kui küsisime poistelt kommentaare, et mis siis kontserdil meeldis, siis kõigepealt ütlesid nad, et need tantsud kus emme tantsis ;) Hiljem lisas veel Robin, et talle meeldis see tants, kus oli üks mees ja seitse naist.

Mul läksid silmad üllatusest suureks ja liigutuspisar puges silmanurka, kui poisid pugesid peale kontserti lavakardinate vahelt tantsijate juurde lavale ja tõid mulle kingituseks kenad roosid. Kalli-kallid ja kollased "päiksed" sain Karinilt ja tüdrukutelt. Aitäh teile, see oli nii armas :)

Karin läks peale kontserti lastega Silvia juurde (Kaiel-Janekil oli samal ajal sarvikutega esinemine Tamsalus ja Kristjan Harry juures) ja mina kihutasin koju, vahetasin kähku riided ja tormasin Gehni lossi peole.

Hommik. Läksin Nõmmele lastele järgi. Brrr - õues on külm. Lompidele on tekkinud jää - ohh, mis lahe :) Kui poisid seda märkasid tuiskasid nad kohe jääd katsetama ja mõnes kohas said isegi liugu lasta. Robinil õnnestus nii hoogu minna, et pani külje maha :D

Ilm oli pühapäeval küll super - päikseline. Poisid võtsid issiga ette autol rehvivahetuse. Tassiti rehvid keldrist välja ja veeretati hooga mäest alla auto poole. Issi koos positega hakkas siis auto rehvidel mutreid lahti ning kinnikruvima ning üksteise järgi sai vahetatud kolm rehvi ning asutud siis ka viimase kallale. Nagu kiuste ei saanud ei poisid ega ka issi sellel ühte mutrit kuidagi lahti. Seejärel rakendas issi oma jõudu ning klõps keeras mutril kandid maha ning nüüd ei jäänud muud üle kui oodata, millal tulevad naabrid koju, et siis neilt mutri lahtisaamiseks teistsuguseid tööriistu laenata. Lõpp hea, kõik hea sai ka viimane rehv vahetatud. Autoga aga kahjuks need mured selleks päevaks ei lõppenud. Emme üritas poodi minna volbripeo tarbeks materjali ostma aga selgus, et alanud külm oli vana aku kallal oma hävitustööd teinud ning sellest viimsegi elupiisa välja imenud. Seega jäi seekord poes käimata. Eks hommikul näis mismoodi me kooli, lasteaeda ja tööle saame.