Eile tuli meespere mulle appi väikest lillepeenart kaevama. Kangutasid seal hoogsalt labidate ja harkidega kuni leidsid midagi hoopis põnevamat - vihmaussi. Ooooo, kui lahe! Nii ilus lemmikloom! :D Kohe tekkis neil mõte see omale tuppa kingakarbi sisse viia. Kingakarbi mõtte laitsime neil maha aga korra klaaspurki panna, seda võib. Poisid jooksid sahvrisse suure purgi järele (hm - 3 liitri õunamahla jaoks tuleb uus anum leida).
Oligi siis tükiks ajaks põnevust. Muld purki ja vihmauss ka. Nüüd oli tarvis sellele ussile ka üks sõber leida :D
Võtsime ette teise peenra. Läksime taha aeda vaatama kartulisaaki. Vot sealt 3 kartuli vahelt tulid nähtavale ilusad rammusad vihmaussid. Ma ei teagi palju usse nad sinna purki toppisid. Issil ka hea meel, et nüüd ussid omast käest võtta kui kalale minek. Purk seisab praegu uhkelt Robini laual.
Pean hakkama internetist uurima kuidas selle lemmikloomakasvandusega nüüd edasi toimetada. Olen kuulnud, et pannakse banaanikoori ja kohvipaksu. Aga kuidas täpsemalt....
Sama tunne, mis enne Eestist lahkumist
15 years ago
No comments:
Post a Comment