Esimene, esimene...

Esimene nädal koolis läks Rasmusel ilma vahejuhtumiteta. Poiss kurtis ainult et koolipäevad on liiiiga lühikesed. Saabus teine nädal ja läkski lahti see koolipoisi elu - esimene märkus, esimene kaklus ;)

Märkus ei olnud kaklemise eest, see oli ühe vihikust tegemata koduse ülesande eest - emme ka alles õpib, kuidas päevikut lugeda :D

Aga kakluse kohta - Rasmus tuli koju ja ütles: "Emme, ma andsin täna ühele poisile koolis peksa!" Mul läksid muidugi silmad 3 numbrit suuremaks - "Midaaa?!!?" Selgus, et Rasmus läks oma sõbrale Hendrikule vahetunni ajal appi, keda tema oma klassi poiss kiusas.

Vat nii, püüan hakata harjuma ;)

Esimene kord, kui ma Rasmusele kooli vastu ei läinud, olin valmis pikalt ootama. Aga ei miskit - Rasmus oli naksti kodus. Koos Eriku ja Hendrikuga olid nad vist terve tee jooksnud, nii et kojujõudes olid nad läbi märjad.