Kasvuhoone vundament

Käisime laupäeval Laulasmaal vanaemal-vanaisal abis kasvuhoonele vundamenti tegemas. Vanaisal olid juba ettevalmistused tehtud ja läkski kohe segu valmistamiseks.

Poisid polnud enne näinud sellist tööriista nagu kellu.

Linnud olid tassinud talviselt söögilaualt aeda laiali päevalille seemneid ja nendest olid mõned kasvama läinud. Üks oli eriti pikk, 2 korda pikem kui Rasmus :D





Sügis on mõnus aeg ja vanaemal tore aed - puu otsast sai ploome ja õunu.





Senikaua kui mehed vundamendiga tegelesid võõpasin mina maja seina.

Klassi nimekirjad väljas

Koolil oli aega küll ja küll, suvi läks ja sügis lähenes ning meie, lapsevanemad ei jõudnud ära oodata, millal Rahumäe kool paneb välja klasside nimekirjad - põnev oli ju teada saada, kas Rasmus ja Hendrik saavad ühte klassi, kuhu klassi lähevad teised kraavikrõllikad jne. No ja lõpuks - 2 päeva enne kooli - nimekirjad on väljas !!!! Ma veel ei teadnud miskit kui Kaie mulle helistas - hm, kohe ei tea, mida arvata, on see hea või halb - Rasmus ja Hendrik ei saanudki ühte klassi. Rasmuse õpetajaks saab õpetaja Tiina Truuts, kes on minu kunagise algklasside klassijuhataja õpetaja Siku tütar - vahva põlvkondade side :) Ja Hendriku klassijuhatajaks saab Kesti Pära- kelle eest jälle Hendriku mõlemad õed pöialt hoidsid - neile sümpatiseerib see õpetaja rohkem :)

Kraavikrõllikaid läks Rahumäe kooli 6, neist 4 on A-klassis ja 2 B-klassis. Emmel-issilgi on põnev, nagu läheks ise kooli. Tikkisin siin järjest riietele nimesid sisse. Kuuldused tuubil täis leiukappidest on ka meieni jõudnud :D

Päev enne kooli

Suve jooksul on lõpuks õnnestunud meie varase ärkamisega poistest teha õhtuse eluviisiga poisid. Eks nüüd tuleb siis hakata harjutama uut päevakava.

(NB! selle mereröövli laeva tüürideks
on Robinil ja Merlilil tagurpidi
pööratud tõukerattad :D:D )

Tänane päev möödub neil suvise rütmiga - ikka koos Merili ja Erikuga - rattad, tsiklid ja muud põnevad mängud. Täitsa uskumatu, kui palju nad jaksavad väsimatult hüpata batuudil- neile võib aumedalid selle eest anda ;)

Ja ongi peagi ta käes, see kaua oodatud 1. koolipäev. Juba suvekeskpaigast alates käis poistel nädalate ja päevade lugemine, üks luges päevi koolini, teine oma sünnipäevani :) Eelmisel nädalal, enne seda kui Regina Prantsusmaale ära sõitis, sai kõik see lastepunt kokku - Kaie, Karini ja Kersti lapsed. Tegime meie vanatädi tütrele Adale ka üllatusvisiidi. Käisime harjutamas kooliteed ja hüppasime kogu selle mansaga Ada väravast sisse - ehmatasime ta ikka vist päris ära :D Suuremaid tüdrukuid - Gretet ja Reginat küll meil kaasas ei olnud aga sai siis Adale kõiki tutvustatud.

Eelmisel nädalal sai tehtud ka poistele garderoobiuuendus - suvel sai ju lihtsalt läbi, ei olnud häda sellest, et püksisääred lühikesed või põlved aukus. Päris naljakas, et Rasmuse ja Robini, kes muidu matkavad ja teevad kõikvõimalikke jõu ja ilunumbreid, võttis see poodlemine nii läbi, et Rasmus kohe kurtis, et tal jalad valutavad :D

See koolikoti valik oli vist kõige raskem, vaatad küll, et suur poiss aga kotid, tuleb välja, olid veel suuremad. Aga see on nüüd ka olemas, nii et kool võib alata :)

Motoriseeritud poisid

Poisid on viimasel ajal hoolega lugemisega tegelenud - eks innustust on saadud naabri-Eriku koolist suveks antud kohustuslikust lugemisest. Oma tubliduse tunnustuseks käisid kutid välja idee, et neid võiks lugemise eest aeg-ajalt premeerida, nt kui lehekülg või kaks on loetud. Püüdsin siis selgitada, et ega preemia pärast ei loeta, ikka selle pärast et raamat on huvitav ja ühtlasi lihvivad nad oma ka lugemisoskust. See selleks aga "preemia" nad said - Rasmusel-Robinil on nüüd ka väike mootorratas :)

Käristatakse-müristatakse Erikuga korraga ja kordamööda. Esialgu ei ole isegi vaidlust tekkinud kes enne, kes pärast. Väga ilusti suudeti järjekord kokku leppida.

Laupäeva hommikul vara taheti juba jälle põristama minna. Ma arvasin, et ikka ei ole väga viisakas naabrite rahu häirida, tõstsime tsikli auto peale ja läksime Männikule vana sõjaväeosa teedele sõitma.

Aastapäev

20.august on Rasmuse ja Robini vanaema-vanaisa pulma-aastapäev. Käisime Laulasmaal neid õnnitlemas ja torti söömas.

Vanaisa pusis parajasti uue kasvuhoone planeerimisega. Koht oli juba välja vaadatud ja pinnalaotus paika sätitud.

Poistele meeldib seal kangesti kulli mängida ja mõned raundid tehakse kindlasti ka nooleviskamist.

Robin ja tema unistused

Vaatasime ja elasime innuga kaasa Gerd Kanteri kettaheitele Berliinis. Iga kord kui Gerd heitma hakkas jooksis Robin issi kõrvale ja tihedalt külg-külje kõrval, pöidlad kõvasti pihku surutud "pingutati" koos Gerdiga. Vahepeal tegi Robin keset tuba kuivalt st ilma kettata, heiteharjutusi. Ja nii see unistus sündiski - Robin ütles, et tema soovib omale üllatuseks ketast.

See üllatuse teema on alles paar päeva meil jutuks olnud. Erikul pidi olema nii, et kui ta loeb 10 lehekülge siis saab preemiaks pulgakommi. Nüüd on Robin ka igal õhtul usinalt raamatut lugenud. Nüüd siis ootab ta, et me talle lugemise eest ketta tooksime.

Kettaheide vaadatud võttiski Robin jälle raamatu ette ja asus lugema. Kell oli juba suhteliselt hiline aga tema pingutas. Ise hõõrus aga vahepeal silmi ja haigutas aga raamatut käest ei pannud. Lõpuks ma vaatasin, et silmad lähevad tal juba punaseks. Ütlesin, et aitab küll, et oled juba tublisti lugenud. Tema küsis "aga kas ma ikka saan siis selle ketta, ma ei jõudnud lõpuni lugeda..." Vot, milline tugev tahtmine.

Egas midagi, tuleb vist minna poodi vaatama kas on selliseid kettaid, mis algaja heitmisel aknaid ja ümbritsevaid inimesi ei ohusta ;)

See muruniiduk

Senikaua kui meil hoov igasugu katusepleki tükke ja tükikesi täis oli, mingit muruniitmist teha ei saanud. Tänaseks päevaks oli siis kätte saabunud hetk kui võis taas niiduki välja ajada.

Rasmus deklareeris kohe, et tema niitis eelmine kord ja nüüd on järjekord Robini käes. Tegelikult muidugi oli asi vist hoopis selles, et kuna nad olid terve päeva kodust ära olnud ja polnud saanud naabrilastega mängida siis ta kibeles sinna. Nii ta porisedes siiski mõned read niitis.

Tegelikult oli naljakas see kuidas me poistega, ilma issi abita üritasime niidukit käima saada. Tirisime ja tõmbasime seal küljes olevat nööri poistega korda-mööda aga ei miskit. Vedasin veel niiduki põõsa varju, et naabrid naerukrampe ei saa meie ponnistusi vaadates. Lõpuks ikka pidime alla vanduma ja issi appi kutsuma. No ja muidugi - oligi üks nõks meil tegemata, mingile nupule tuli ka 3 korda vajutada ja masin hakkas rõõmsalt mürisema.

Issi võttiski siis ohjad üle ja põristasid Robiniga asjalikult mööda hoovi.

Mehed ja tehnika

Naabri Erki otsis garaazist välja seal pea paarkümmend aastat nukrutsenud võrri ja tõi ta uuele elule - järgmine põlvkond oli jõudnud õigesse ikka ;)

Tehnika tõmbab ikka nii suuri kui väikseid mehi. Terved päevad põristati mööda hoovi. Rasmus aitas takka lükata, et võrr käima läheks ja aina hoogsamalt ringe võeti.

Pärast arutasime Marega, et milline on naabrite kannatlikkuse piir - kas varsti võib oodata politseid. Eks sellega läheb aega, enne kui kutid põristamisest välja kasvavad.

Koerapudi

Regina näitas Prantsusmaale viimiseks ostetud Eesti memmede toitudest koostatud kokaraamatut ja sealt tekkis meil isu kirju koera järele.

Seni kuni kustunud Robin magas, käisid Regina ja Rasmus poes ja tõid materjalid. Kuna lähenesime raamatus antud retseptile loominguliselt (ei pannud kondentspiima) siis kirjust koerast tuli lõpuks välja koerapudi - võid sai natuke liiga vähe pandud.

Aga noh, sale joon tahab ka jälgimist ;)

Võtmejaht

Eile oli tõeline spordipäev. Ratastel kimati Regina juhtimisel Rahumäelt Nõmmele, sealt Glehni metsa, edasi Männi parki ja kui seal ronitud ja möllatud suunduti Järve selveri juurde , et seal korvpalli mängida. Reginal oli lausa pall selleks kaasa võetud. Aga siis - selgus, et Robinil oli koduvõti selle pika retke jooksul kuskile ära kadunud. Robin nuttis suurest kurvastusest, helistati siis emmele, et mis nüüd saab. Ega ma siis ei osanud ka muud soovitada kui et tuleb vist tuldud teed tagasi sõita. Ise mõtlesin, et ei tea kas nad üldse veel jaksavad vändata.

Aga neil läks õnneks - ootaski võti neid Männi pargis. Keegi oli selle leidnud ja oksa külge riputanud. Õnneks oli võtmel lai värviline pael ja karvane loomake valvuriks, nii ei saanud see maast märkamata jääda.

Igatahes hea õppetund poistele asjade hoidmise koha pealt. Jäi nüüd ehk läbi väntamise ka füüsiliselt meelde ;)

Vanem õde ja kass

Täna poistel põnev päev, Regina viis poisid ratastega sõitma. Alustuseks anti kassile hommikusöök kätte. Meil oli selline kokkulepe, et Kaie-Janeki Tšehhi sõidu ajal käime poistega miisule vahepeal süüa andmas aga kuna Regina otsustas oma laagrisse mineku ära jätta siis meil seda ülesannet enam ei olnud. No aga poisid ju ootasid, et saaks kiisukesele süüa anda - nii siis võttiski Regina poisid sappa ja sõideti Nõmmele.

No ja nüüd, nagu ma kuulsin, pidid nad hetkel Glehni pargis olema. Tore kui on selline vanem õde :)

Lihtsalt...

Õhtul magama minekut sättides, minu arvates lihtsalt lambist, ütles Robin kergelt pateetilise tooniga: "Selline emme, mis ei lase kunagi vett läbi!! - kas teie saate aru mis ta sellega mõelda võis ;)

toolses ja toilas

Käisime perega tuuritamas mööda põhjarannikut.

Toolse linnus sai üle vaadatud ja Valaste juga.

Meil ilmaga vedas, kuigi vahepeal sadas saime meie kõik oma käimised vaatamisväärsuste juurde kuivalt tehtud.

Ja õhtu oli veel kõige vahvam - jõudsime Toilasse ja oli ka veel täiesti sobilik aeg minna veemõnusid nautima. Käisime läbi kõik saunad - ka katuse sauna. Õhtust sõime restoranis ja ilusad naised tulid veel lavale tantsima ka.

Vembu-tembumaal

Kaks kanget rallikutti, Rasmus ja Erik ühel rajal ATV-dega

ning teisel rajal Robin ringi kimamas.

Katus ja kanalisatsioon

Vana katus võeti maha ja suur hunnik naelu täis laudu oli vaja juppideks saagida. Siin said poisid natuke abiks olla ja naelu välja toksida.

Ei olnud sugugi lihtne ega kerge see liivaga mängimine. Mida sügavamaks läks kraav, seda rohkem kippus see varisema. Lõpuks oli issi sunnitud poisid eemale ajama, asi läks liiga ohtlikuks.