Kaereperes Grete sünnipäeval

Reedel pakkisime auto inimesi ja rattaid täis ja läkski lahti sõit Valtu poole. Issid jäi linna aga meiega tulid kaasa Hendrik, Silvia ja Kaie.

Proovitud sai kohalik külakiik, tehtud rattatiirud küla peal. Et kaasa olid võetud ka ujumisriided siis ei jätnud poisid enne emmet rahule kui ujuma läksime. Karin näitas meile uue ujumiskoha -me polnud enne käinud "mitsukas" ja avastasime, et see on suurepärane koht. Selleks, et sinna saada rivistati kõik ratturid - Rasmus, Robin, Hendrik, Georg, Gerda, Getter - Grete ja tema uhke uue punase ratta taha ritta ja nii nad siis kenasti hanereas kohale sõitsid. Need, kellele rattaid ei jätkunud, läksid autoga.

Lapsed tormasid kohe vette pardiperede vahele. Ilm oli selline pilvealune, päikest ei olnud aga vesi oli mõnusalt soe. Palju nalja tegid Hendriku püksid, mis vees tõusid kohevile nagu õhupallid. Rasmus ei jäänud Gretele ja Silviale alla ja vees käis võimas möll, nii et kohati tuli isegi neid natuke taltsutada.

Getter ja Robin olid esimesed, kelle me esimestena veest kätte saime. Nemad läksid teisele poole tiiki külakiike avastama.

No ja see vihm, just siis, kui vaja ratastega kodu poole sõita, siis ta tuli - ja täiega! Tegime karmi valiku ja haakisime rattarivist kõige aeglasemad maha, et teised võimalikult kiiresti koju jõuaks. Grete-Rasmus-Georg-Robin kimasid läbi paduka ratastel, mina viisin kähku esimese koorma koju, rattad välja ja järgmistele järele. Ratturid üllatasid mind kiirusega, nad olid juba peaaegu ristmikul, kust Kaerepere poole ära pöörab. Supsti järgmised lapsed-rattad autosse. Viimased vaprad - Grete ja Georg - nende kiirusele ma vastu ei saanud ja nad jõudsid kohale enne kui ma majade vahelt välja jõudsin.

Kodus ootas meid Kaie kohvi ja tordiga. Ise tilkudes, astus tuppa meie sünnipäevalaps ja kohe kõlas tema auks ka rõõmus laul.